Küberpähkli õiged vastused




2.-4. detsembrini toimus Robotex 2016, kus Küberpähkli mängus sai proovile panna oma teadmised internetiturvalisusest. Seekordne mäng keskendus teemadele, mis on seotud turvalise parooli ja arvutikasutamisega, tehnilise taibu ning kõikjale ulatuva interneti mõjuga inimestele.

Mängust võttis kolme päeva jooksul osa ligi 900 inimest. Kõigi osalejate vahel loositi LEGO Mindstorms EV3 robootika kodukasutaja komplekt ja Kaitseministeeriumi NATONIA strateegiamäng. Võitjaks osutus Karell Veskimeister, palju õnne!

Testis oli eristatud 5 taset ehk vanusest sõltuvat raskusastet, milles järgmine tase vastab ära nii eelmiste tasemete küsimused kui ka saab 3-4 lisaküsimust:
 I tase – kuni 6 aastased, esimesed 4 küsimust;
 II tase – kuni 9 aastased, esimesed 8 küsimust;
 III tase – kuni 12 aastased, esimesed 11 küsimust;
 IV tase – kuni 15 aastased, esimesed 14 küsimust;
 V tase – alates 16 eluaastast, kõik 18 küsimust
.

Küsimused osutusid kohati parajateks pähkliteks, siit leiad kõik õiged vastused koos kommentaaridega:



1. Milline on hea parool?  

I–II tase: a) enda nimi; b) kodulinna nimi; c) ema/isa nimi; d) ükski neist ei ole hea.
III–IV tase: a) enda nimi ja sünniaasta; b) kodulinna nimi; c) oma koera/kassi nimi; d) ükski neist ei ole hea.
V tase: a) enda nimi ja isikukoodi esimesed 4 numbrit; b) kodulinna nimi ja sihtnumber; c) oma koera/kassi nimi ja 1234; d) ükski neist ei ole hea.

Hea parool ei sisalda isikuandmeid, eriti neid, mis on inimese kohta leitavad/tuletatavad interneti kaudu, nagu näiteks nimi, kooli või töökoha nimi, kodutänav ja linn, koera-kassi nimi. Hea parool on 8–15 märgi pikkune ja sisaldab suurtähte, väiketähte, numbrit või sümbolit. Parool võiks olla sulle lihtsalt meeldejääv, aga teistele keeruline arvata. Pigem eelista pikka parooli kui lühikest. Näiteks RebaneRebaneRebane111 on palju raskemini murtav parool kui 48op!. Testi oma parooli tugevust siin: https://howsecureismypassword.net/



2. Mitme minuti järel peaksid tegema arvutis/nutiseadmes viibimisel pausi?

NB! Vastusevariandid muutuvad vastavalt valitud vanusele.
I–II tase: a) 10 minuti järel; b) 20 minuti järel; c) 30 minuti järel; d) 45 minuti järel.
III–IV tase: a) 30 minuti järel; b) 45 minuti järel; c) 1 tunni järel; d) 1,5 tunni järel.
V tase: a) 45 minuti järel; b) 60 minuti järel; c) 1,5 tunni järel; d) 2 tunni järel.

Tehnika on meie ellu tulnud, et jääda. Samas tuleks mõelda ka oma tervisele, näiteks sellele, mis asendis istutakse, kas valgustus on piisav, kui kaua tehnikat kasutatakse. Mõned korrad tehnika väära kasutust ei avalda tervisele mõju, kuid kui oled juba aasta kössis pimedas ruumis mitmeid tunde järjest väikese ekraaniga nutiseadet kasutanud, siis on kindlasti midagi juhtunud sinu silmade ja rühiga. Hoia oma tervist!


3. Kui internetis kuvatakse selline pilt/veebileht, siis mida peaksin tegema? Vali kõik sobivad variandid.


a) panen hoiatusakna nurgast kinni;
b) helistan antud numbrile;
c) ei tee midagi ja küsin kelleltki nõu;
d) laadin alla viirusetõrjeprogrammi, mida veebilehel pakutakse


Tihti avanevad veebis lehed, mis pole üldse seotud sellega, kui turvaliselt oleme tehnikat kasutanud. Sattudes otsingut tehes veebilehele x, hüppab lahti ka leht y, milles on mingi kaastunnet äratav tekst kodututest loomadest või teade seadmesse sattunud viiruse kohta. Tegelikult piisab selle akna sulgemisest ja midagi ei juhtu. Kui aga satud paanikasse ja klõpsad sellel lehel mõnd nuppu või linki, saad oma seadmesse mõne pahalase, kes hakkab sinu tehnika kasutamist häirima. Seega, alati kui sa ei tea, mida teha, või ei saa millestki aru, küsi abi näiteks oma sõbralt või mõnelt tuttavalt, kes tunneb IT-d, või helista kasvõi Lasteabi numbrile 116111 ja küsi, mida nemad arvavad, et peaksid tegema. Lasteabitelefon on mõeldud nii suurtele kui ka väikestele, et anda nõu internetiohutuse ja ka muu kohta, mis võib elus ette tulla. Parem karta kui kahetseda.



 

4. Soovid mängida mobiilis lahedat mängu „Vihane koll”. Leiad mitu sarnase nimega rakendust, millele kasutajad on andnud hindeid. Millist mängu tohib sinu arvates alla laadida?

a) Eriti vihane koll TASUTA – laadi kohe alla;

b) Vihane koll;

c) Vihhjane koll;

d) Vihane koll, alustad 10. tasemelt!


Rakenduste maailmas on kõige mõistlikum enne millegi allalaadimist uurida seniste kasutajate arvu, hinnanguid ja kommentaare ametlikes rakendusepoodides (suurimad on Google Play ja App Store). Turvalise rakenduse leidmisele aitab kindlasti kaasa originaalrakenduse autori nime teadmine. Kuid ka sel juhul tuleb põhjalikult uurida ja püüda mõista kõiki rakenduse üksikasju, nagu kirjeldus, autori nimi, õigekeel, küsitavad õigused jne. Kui tasuta jagatav rakendus lubab viia uuele kõrgemale tasemele kiiremini kui originaalmäng või kui rakendus küsib ebamõistlikke andmeid, ei maksa seda alla laadida, sest see võib olla kurikaelade katse pääseda hõlpsalt sinu seadmesse, et seeläbi korda saata midagi halba.
Koolieelikute või algklassiõpilaste iseseisva rakenduste allalaadimise piiramiseks on mõistlik seadistada nutiseade nii, et enne uue rakenduse allalaadimist küsitakse lapsevanemalt parooli.


     

5. Kui palju inimesi kogu Maa elanikkonnast (7–8 miljardist) kasutavad internetti?

a) kõik inimesed;
b) pooled;
c) peaaegu 3 miljardit inimest;
d) 1 miljard inimest


Internet on avar ja nagu tavamaailmas, on ka seal palju inimesi. Eestis elab 1,3 miljonit inimest, mis on kogu maailma rahvastikust vaid väga väike osa. Küll aga on Eesti eriline selle poolest, et meie inimesed – nii suured kui ka väikesed – kasutavad internetti palju enam kui mõnede teiste maade ja rahvaste esindajad. Seega võib tekkida tunne, et kui meil on tasuta WiFi saadaval pea iga nurga peal ja enamikul õpilastel on taskus nutiseade, on see samamoodi ka mujal. Tegelikult on internetiühendus olemas ühel kolmandikul kogu maailma rahvastikust. Seega peaksime internetiohutusest teadma nii mõndagi, et kasutada seadmeid ning pakutavaid võimalusi säästlikult ja oskuslikult.


 

6. Vali kaks kõige turvalisemat nutiseadme ekraani lukustamise meetodit?

a) ei ole parooli;
b) näpumuster;
c) PIN-kood;
d) sõrmejäljelugeja.

Kui sinu seadmel ei ole parooli, siis saab seda kasutada igaüks, näiteks kui telefon kaob ära või keegi tahab teha nalja ja võtab selle sinu kotist või laualt. Näpumuster on küll parem kui mitte midagi, kuid kui vaatad oma seadet vastu valgust, siis näed, et näpumuster on ekraanil näha. Üheks turvalisemaks lukulahenduseks on PIN-kood, sest selle puhul peab nuputama, mis järjekorras klahve vajutada. Kõige parem on see, kui PIN-kood on keeruline, nii et seda ei suudeta ära arvata. Koodid 1234 või 1379 (nurgad) pole parim lahendus.
Uuemates seadmetes on võimalik kasutada ka sõrmejäljelugejat või muid bioloogiliste parameetrite tuvastajaid, nagu hääle- ja näotuvastuslahendused. Lisaks saab seade omaniku ära tunda nt kõnnakust ja määrata nt oma toa turvaliseks piirkonnaks, kus seade on avatud, mujal aga lukus. Päris põnev, tasub uurida!
Siin on veel nõuandeid nutiseadmete kasutajale:
http://www.targaltinternetis.ee/uudised/2015/02/nouandeid-nutiseadmete-kasutajale/



7. Oled Mustamäel kaubanduskeskuses. Milline saadaolevatest WiFi-võrkudest on turvaline, et sellega oma nutiseade ühendada?

a) Koduwifi;
b) Mustam2eforFREE;
c) Mustam2ekeskus_kylalisele;
d) Lasnam2e_salajane;


Kuna internetijuurdepääs on Eestis justkui inimõigus ning igal ajal ja kõikjal internetiühenduse otsimine on saanud peaaegu nagu rahvusspordiks, siis tuleb osata valida turvalist WiFi-võrku. Luues ühenduse pahatahtliku omaniku WiFi-võrguga, annad talle õiguse oma internetikasutust jälgida ehk piltlikult öeldes avalikustad oma paroolid, e-kirjade sisu jne. Turvaliseks internetikasutuseks soovitame eelistatavalt kasutada seadme mobiilset internetti. Kui see pole võimalik, siis uuri välja, milline on konkreetse kaubanduskeskuse hallatav ametlik avalik WiFi-võrk. Kindlasti ei tohiks kasutada mingeid muid põnevaid võrke, mis sind oma nimega meelitavad. Kui juhtub, et oled siiski loonud ühenduse mõne vale võrguga, siis vaheta kodus turvalises võrgus olles oma paroolid ära.



8. Kui arvutis kuvatakse selline pilt, siis mida ma teen? Vali kõik sobivad variandid. 


a) taaskäivitan arvuti;

b) vajutan klahvikombinatsiooni Ctrl+Alt+Del;
c) vajutan ükskõik millist klahvi;
d) ei tee midagi ja küsin kelleltki nõu.


Kui arvuti või mõne muu seadme ekraan läheb siniseks/mustaks (bluescreen), siis arvatavasti on arvuti kokku jooksnud. Tihti saab probleemi lahendada lihtsalt arvuti taaskäivitamise teel või ekraanil kuvatavate juhiste järgimisel. Tavaliselt on juhised inglise keeles ja kõik inimesed Eestis ei saa neist aru. Kui kahtled, siis küsi alati nõu. Fakt on see, et taaskäivitus lahendab 90% probleemidest, kuid kasuta seda mõistlikult.


9. Kui mul (lapsel) on mure ja soovin internetiohutuse kohta nõu, siis millisele numbrile peaksin helistama?

a) 1188;
b) 116111;
c) 112;
d) 110;


Kui su laps vajab abi, siis saab seda nii veebilehelt http://www.lasteabi.ee/ kui ka helistades. Lasteabi telefoninumber 116111 on mõeldud nii suurtele kui ka väikestele, et anda nõu internetiohutuse ja ka muu kohta, mis võib elus ette tulla. Soovitame selle numbri oma lapse telefoni salvestada. Kui tunned, et ei taha otse telefoni rääkida, siis saab suhelda ka Skype’is või veebilehel olevas jutuaknas kirjutades. Lasteabil on olemas ka oma rakendus, mille saab suhtlemiseks alla laadida. Seega, kui sul on mure, siis küsi abi!




10. Kas tunned internetislängi? Mida tähendab lühend IRW?

a) tere;
b) kuule;
c) valjusti naerma;
d) võib-olla.
 
Internetimaailm on imeline ja seal kasutatakse kiirema tippimise eesmärgil lühendeid. Tihti on lühendid sõnade esimesed tähed. Lisaks kasutatakse segamini nii eesti- kui ka ingliskeelseid internetisõnu. Näiteks inglise keeles on levinud järgmised lühendid: NP (no problem = pole probleemi); LOL (laugh out loud = naeran kõva häälega); AFK (away from keyboard = klaviatuurist eemal); YOLO (you only live once = elad vaid kord), ASAP (as soon as possible = nii kiirelt kui võimalik) jne.
Xoxoxo! – guugelda, kui ei saanud aru.



11. Kooli-/töökaaslane teeb sinust salaja pildi ja see on nüüd internetist leitav. Mida teed? Vali kõik sobivad variandid.

a) ei tee midagi;
b) palun postitajal pilt eemaldada;
c) küsin abi andmekaitseinspektsioonist;
d) küsin abi veebikonstaablilt.


Iga samm, mida võtad ette internetist ebasobiva pildi eemaldamiseks, on parem kui mitte millegi tegemine. Vahel inimesed eksivad ja teevad pilte ning laadivad need üles, sest nende meelest näed pildil suurepärane välja (näiteks magav ema/isa/elukaaslane), kuid samas rikub see teise inimese privaatsust. Alati tuleks pildi tegemisel pildistatavalt luba küsida ja öelda, kui soovitakse pilt veebi üles laadida. Kui aga tegu on tehtud, siis saab paluda pildi ülespanijalt selle eemaldamist. Suhtlusvõrgustikes saab seda paluda ka suhtlusvõrgustiku veebilehe haldajalt. Kui endal oskused puuduvad või mõtted on otsas, siis kaasa ka teisi oma mure lahendamisse.
Siin on mõned soovitused, kuidas kergemini suhtlusvõrgustikes hakkama saada http://noor.targaltinternetis.ee/sotsiaal-vorgustikud/



12. Märgi valed väited. Neid võib olla mitu.

a) internetist võib kõike alla laadida, failide päritolu pole mõtet kontrollida, sest see on liiga spetsiifiline IT-alane teave;
b) kui sõber saadab oma pildigalerii lingi Facebooki, Skype’i või e-maili teel ja see sisaldab ingliskeelset teksti „Look at my pics:”, siis tuleb see kohe avada;

c) kasutan arvutit piiratud õigustega režiimis, administraatorirollis kasutan arvutit ainult selle hooldamiseks, värskendamiseks;
d) ära kasuta viirusetõrjetarkvara. Kui tarkvara on siiski installitud, siis seda uuendada ei või.

Õige käitumine:
  • Laadi regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakenduste uuendused ja täiendused!
  • Enamasti kasuta arvutit piiratud õigustega režiimis. Administraatoriõigustega rolli kasuta vaid arvuti värskendamiseks ja hooldamiseks.


13. Millises loetelus on viirused? Neid võib olla mitu.

a) Agenda, Byte Bandit, Commwarrior;
b) a-squared Free, HijackThis, F-secure online scanner;
c) Comodo BOClean, Spyware Terminator, Windows Line OneCare;
d) Melissa, Ping-pong, Sunday.

Programmidel on tihti imelikud nimed ning neid on keeruline viiruste ja pahavara nimedest eristada. Ole ettevaatlik, enne kui laadid midagi seadmesse alla, sest parem on karta kui kahetseda. Soovitame esmalt alati otsida allalaaditava toote kohta internetist lisateavet, et artiklite ja kirjutiste põhjal veenduda, kas tegemist on väärt programmiga või hoopis krattprogrammiga.
HijackThis, a-squared Free, F-secure online scanner, Comodo BOClean, Spyware Terminator ja Windows Line OneCare on kõik kas viirusetõrjet tegevad või pahavara eemaldavad programmid.



14. Millega on tegemist, kui keegi kasutab luba küsimata teise inimese isikuandmeid (näiteks nimi, sünniaeg jms) või kontosid (näiteks e-post, Facebook jms)?

a) identiteedivargus;
b) andmepüük;
c) sexting;
d) frapping.

Frapping on Facebooki konto kaaperdamine – häkitakse sisse võõrasse Facebooki kontosse ning postitatakse ebaviisakat ja piinlikku materjali. Ära unusta kunagi oma kontost välja logida, kui kasutad võõrast arvutit või nutiseadet. Oma isiklikke seadmeid kaitse parooliga, et neid ei kuritarvitataks.
Sexting on seksuaalse alatooniga või erootilise internetipostituse tegemine või SMSi saatmine ja see võib sisaldada teksti ja/või fotosid/videoid. EV Karistusseadustiku §178 alusel on keelatud lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine. Seega kui täisealine postitab lapsest seksuaalse alatooniga või erootilise sisuga pildi, on see kuritegu. Ära postita ega jaga seksuaalse alatooniga pilte, sest neid võidakse edaspidi kasutada väljapressimiseks („Kui sa ei saada mulle uut pilti, siis laadin olemasoleva netti üles!”).
Andmepüügiga püütakse meelitada inimest külastama pahatahtliku sisuga veebilehti. Seda tehakse e-kirjade ja sõnumite abil, mille on väidetavalt saatnud nt pangad või veebipoed (tavaliselt ongi kasutatud konkreetse organisatsiooni sümboolikaga sarnast kujundust). Avades sõnumis oleva lingi, satub inimene aga ehtsa veebilehe sarnasele lehele, mille kaudu püütakse kätte saada paroole ja kontoandmeid (veebilehel palutakse sisestada nt internetipanga kasutajanimi, parool jms).



15. Soovin ID-kaardiga vaadata allkirjastatud dokumenti. Arvutis kuvatakse aga äkki järgmine pilt. Mida teed?


a) klõpsan nuppu „Jah”;

b) klõpsan nuppu „Ei”, sest mul on ID-kaardiga kõik korras;
c) sulgen akna selle ülanurgas oleva X-sümboli kaudu, kuna see on viirus.

Kui soovid kasutada ID-kaarti ja sinu seadmesse ei ole vajalikke sertifikaate alla laaditud või need on aegunud, siis tuleks klõpsata nuppu „Jah”, sest siis saad soovitud faili lugeda. Kui soovid aga mõnda dokumenti hiljem ise digitaalselt allkirjastada, siis tuleks probleem ära lahendada – uuendada tarkvara ja sertifikaate. Abi saad siit: http://id.ee/.



16. Kuidas nimetatakse arvutite kogumit, mis arvutiomanike igapäevase tegevusega samaaegselt koormab mõnd veebiserverit tühipäringutega, pakub porno- või piraattarkvara, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali rämpssisu ning mida kontrollivad küberkurjategijad?

a) Trooja hobune;
b) Botnet;
c) Rootkit;
d) DoS.

Dos: kurikaelad kasutavad internetiühenduse ülekoormamiseks rünnakut Denial of Service (DoS), mille käigus koormatakse ettevõtte internetiliiklust korraldav seade, kas server või masruuter, üle suure hulga päringutega. Rünnaku tõttu on võrguliiklus ebameeldivalt aeglane ja võrguseade võib lakata töötamast.
Rootkit ehk käomuna on selline tarkvara, mis toimetab arvutis juurkasutaja (ehk administraatori) õigustega, tavaliselt operatsioonisüsteemi tuuma tasandil, hiilides niiviisi mööda operatsioonisüsteemi turvamehhanismidest. Samasuguseid peitemehhanisme kasutatakse aga ka mitmesuguses pahavaras, et selle olemasolu jääb nii kasutajal kui ka viirusetõrjeprogrammil märkamata.
Trooja hobune on selline pahavara, mis sokutab end arvutisse näiliselt süütu rakendusena, kuid käivitamisel pakib lahti oma pahategeva poole (või tirib selle internetist alla). Tavaliselt teeb trooja hobune kõik, et tema olemasolu jääks arvuti omanikule märkamatuks, kuid mõned Trooja hobused võivad näiteks välja lülitada arvutisse installitud viirusetõrjeprogrammi ja tulemüüri.
Täpsemalt saate lugeda siit: http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/



17. Saad välismaal viibivalt sõbralt kirja, milles ta kurdab, et on oma pangakonto kogemata lukustanud. Ta palub sul saata kas raha oma uue tuttava arvele või enda krediitkaardi koodi ja numbrid, et ta saaks ühe ülekande teha. Helistad sõbrale, aga telefon on levist väljas. Kuidas on ohutu käituda?

a) helistad sõbrale, kuni ta kätte saad;
b) püüad sõbraga ühendust võtta mitme suhtlusvõrgustiku kaudu;
c) teed ise vastavalt veebilehelt ülekande;
d) ei tee midagi.

Parim lahendus on sellisele kirjale reageerimata jätmine. Vastates kurikaela kirjadele, annad neile mõista, et oled suhtlemisaldis ning sinuga tasub ka edaspidi „koostööd teha”.
Veendumaks, et sõbra ja tema kontodega on kõik korras, võiksid sõbraga otse ühendust võtta. Võimalik, et sõber ei ole veel teadlik, et tema nimel sellist väärinfot jagatakse. Võib-olla saab üht-teist selle vastu ette võtta.
Kindlasti ei maksa teha ülekannet enne, kui oled saanud sõbraga vestelda ja oled veendunud, et tema on kirja tegelik saatja. Kui sa sõbraga ühendust ei saa, siis ei maksa ise ülekannet teha, kuna arvatavasti on tegu veebilehega, mis imiteerib tegelikku veebilehte, ja sellisel juhul annaksid oma andmed kurikaelale kasutada. Kindlasti ei tohi kellelegi (isegi mitte pangale) edastada e-kanalite vahendusel oma pangakoode ega krediitkaardi andmeid, sest nii annad kurikaelale võimaluse oma raha kasutada.
Eestis kehtiva seaduse järgi on vaja juhtunust teavitada ka politseid. Kuigi selliseid rämpskirju esineb väga palju, siis on oluline, et info üksikjuhtumite kohta jõuaks ühte kohta kokku.



18. Krediitkaardi turvalisus. Mida peaksid tegema, et ei satuks petturite ohvriks? Vali kõik sobivad vastused.

a) ära luba teenindajal sinu kaardiga oma silme alt lahkuda – ei Eestis ega mujal maailmas;
b) suhtu kahtlusega igasse pangateenuseid puudutavasse e-kirja või SMSi, mis teavitab sind erakorralisest olukorrast, mille vältimiseks tuleb sul viivitamata esitada oma pangaandmed, näiteks paroolid. Helista alati oma panka ja kontrolli selline informatsioon üle;
c) kui sulle pangast välja antud krediitkaart toetab nn turvalise ostude programmi, mis on olemas nii MasterCardil kui ka Visal (MasterCard Secure ning Verified by Visa), siis võiksid eelistada selliseid internetipoode, mis on samuti selle programmiga liitunud;
d) sinu meilikasti saabub kiri, millel on panga logo jms elemendid ning kus palutakse sul turvakaalutlustel vahetada pangaparoolid. Seetõttu küsitakse teavet ka vanade paroolide kohta – võid need küsijale saata.

Kui tegemist on rahaga ja selle kaotamise võimalusega, siis pead olema väga-väga tähelepanelik. Paroolid on kontoomaniku omad, pank ei küsi sult neid kunagi. Klienditeenindaja peab tegema kaarditoimingud omaniku nähes, mitte kuskil leti all. Internetist ostmisel lülita võimaluse korral sisse mitmeastmeline turvalisuse kontroll. Jagades oma paroole või krediitkaardi andmeid, lood võimaluse teistel seda oma kasuks kasutada. Seetõttu ei tohi kellelegi saata ühtegi oma kehtivat ega varasemat parooli ega kasutajatunnust.
Lapsevanematel tasub tähelepanelik olla, kui nad sisestavad oma krediitkaardiandmed lapse tahvelarvutisse. Nimelt osad programmid kasutavad sisestatud koode hilisemate uuenduste laadimiseks, mängudes punktide saamiseks jne. Nii võib tekkida olukord, kus laps ei oska aru saada, et see mida temalt konkreetselt küsitakse, väljendub päris rahas. Nupu „Jahˮ klõpsamine on kiire tulema, kuid laps ei mõista, et sellega kaasneb rahaline väljaminek. Koolieelikute või algklassiõpilaste iseseisva rakenduste allalaadimise piiramiseks on mõistlik seadistada nutiseade nii, et enne uue rakenduse allalaadimist küsitakse lapsevanemalt parooli.




Suur tänu kõigile osalejatele!

Küberpähkel on valminud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel Kaitseministeeriumi tellimusel koosöös IT Akadeemia programmi ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga. Küberpähkli küsimuste, valikvastuste ja selgitavate tekstide autor on Tallinna Ülikooli Digiturbe Labori projektijuht ja lektor Birgy Lorenz.

Liitu kindlasti IT Akadeemia Facebooki lehega, kust leiab põnevat ja päevakajalist infotehnoloogia ning IKT-valdkonnas toimuva kohta!