HITSA PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED


1.1. Sihtasutuse nimi on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi sihtasutus), inglise keeles Information Technology Foundation for Education.
1.2. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium), Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, AS Eesti Telekom ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.
1.3. Sihtasutus on kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.4. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid. Sihtasutus teeb koostööd riigi valitsusasutuste, Eesti haridus-, teadus- ja arendusasutuste ning muude organisatsioonidega. Koostöö ministeeriumiga toimub ministeeriumi ja Sihtasutuse vahel sõlmitud lepingute alusel.
1.5. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
1.6. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.7. Sihtasutuse asukohaks on Tallinn. Sihtasutus võib omada esindusi ja/või tegevuskohti vastavalt eesmärgi täitmisest tulenevatele vajadustele.

2. SIHTASUTUSE EESMÄRK

2.1. Sihtasutuse eesmärgiks on:
2.1.1 kaasaegsete tehnoloogiate, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT), rakendamise kaudu aidata kaasa hariduse ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse tõusule;
2.1.2. toetada IKT alase hariduse edendamist kõikidel haridustasemetel;
2.1.3. tagada riiki katvate e-teadusinfrastruktuuride ja –teenuste  toimimine ja areng kooskõlas tehnoloogia üldise arenguga.

2.2. Oma eesmärgi täitmiseks Sihtasutus:
2.2.1. tegutseb hariduse- ja teaduse valdkonna IKT kompetentsi- ja arenduskeskusena, sh teostab monitooringut ja analüüsi, osaleb arengu-, tegevus- ja õppekavade väljatöötamisel ning rakendamisel;
2.2.2. korraldab haridusasutuste juhtide, haridustehnoloogide, õpetajate ja õppejõudude IKT ja kaasaegsete tehnoloogiate täienduskoolitust;
2.2.3. toetab IKT alase hariduse arendamist kõikidel haridustasemetel, sh teostab IKT valdkonna õppekavade kvaliteedi monitooringut ja toetab õppekavade arendamist;
2.2.4. haldab ja arendab haridus- ja teadusasutuste spetsiifilistele vajadustele vastavat andmesidevõrku ja võrguteenuseid (akadeemiline andmesidevõrk);
2.2.5. osutab haridus- ja teadusasutuste vajadustele vastavaid andmeside- ning sisuteenuseid;
2.2.6. haldab ja arendab teadusarvutuste taristut ja keskteenuseid, korraldab arvutusvõimsuste ühiskasutust ning pakub ja vahendab autentimise ja digitaalse sertifitseerimise teenuseid;
2.2.7. esindab volituste piires haridus- ja teadusasutusi siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasemel;
2.2.8. arendab ja haldab hariduse- ja teaduse valdkonna infosüsteeme;
2.2.9. toetab IKT alast teadus- ja arendustegevust;
2.2.10. haldab (peab) IKT alast rakenduskõrgharidust pakkuvat Eesti Infotehnoloogia Kolledžit ning suunab selle tööd ja arendamist;
2.2.11.  toetab haridusasutuste ja ettevõtete koostööd, sh erialapraktika korraldamisel ning õppe- ja arendusprojektide taotlemisel ja täitmisel ning IKT erialade populariseerimisel;
2.2.12. algatab, arendab ja haldab programme, projekte ja tegevusi põhikirjaliste tegevuste elluviimiseks;
2.2.13. pakub üliõpilastele õppeteenust kasumit mittetaotleval viisil, makstes üliõpilastele muuhulgas toetusi ja stipendiume ja/või vabastades õppemaksust;
2.2.14. oma eesmärkide elluviimiseks maksab stipendiume ja toetusi;
2.2.15. viib ellu muid sihtasutuse eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi.

3. SIHTASUTUSE NÕUKOGU 

1. jagu
Üldsätted

3.1. Sihtasutuse nõukogu (edaspidi nõukogu) kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.

3.2. Nõukogu:
3.2.1. määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed. Juhatuse liikme volituste lõpptähtajast lähtuvalt korraldab nõukogu esimees vähemalt kolm kuud enne juhatuse liikme volituste lõppemist uue juhatuse liikme valimise ja tagab ühe kuu jooksul valitud juhatuse liikmega juhatuse liikme lepingu sõlmimise määratud perioodiks;
3.2.2. otsustab juhatuse liikmete tasustamise tingimused, tasu suuruse ja maksmise korra;

3.2.3. esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega, samuti isikutega, kelle esindajaks või juhtimisorgani liikmeks on juhatuse liige;
3.2.4. kontrollib või teeb asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida Sihtasutuse raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja nõukogu otsustele;
3.2.5. nõuab vastavalt vajadusele juhatuselt aruandeid Sihtasutuse juhtimise ja majandusliku olukorra ning muude Sihtasutuse tegevusega seotud oluliste asjaolude kohta, samuti tegevusaruande ja bilansi koostamist;
3.2.6. esitab kord aastas asutajaõiguste teostajale aruande Sihtasutuse tegevuse kohta ning teavitab asutajaõiguste teostajat viivitamata Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest Sihtasutuse tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
3.2.7. kinnitab Sihtasutuse eelarve ning Sihtasutuse aastase tegevuskava ja tegevuseesmärgid hiljemalt majandusaasta alguseks;
3.2.8. nimetab kuni kaheks aastaks Sihtasutuse audiitori ja otsustab audiitori tasustamise;
3.2.9. kinnitab majandusaasta aruande;
3.2.10. valib nõukogu esimehe;
3.2.11. kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra;
3.2.12. kehtestab nõukogu töökorra;
3.2.13. kinnitab juhatuse töökorra;
3.2.14. moodustab iga haridustaseme ja teadusvaldkonna jaoks nõukoja ning määrab selle funktsioonid, pädevuse ja töökorra.

3.3. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige järgmiste tehingute ja õigustoimingute tegemiseks:
3.3.1. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine;
3.3.2. tehingute tegemine, mis ületavad nõukogu poolt kinnitatud eelarve piire.

3.4. Nõukogul on õigus:
3.4.1. saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist;
3.4.2. tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele ja põhikirjale.
3.5. Nõukogu liikmetele tasu ei maksta, samuti ei maksta hüvitist nõukogust tagasikutsumise korral.


2. jagu
Nõuded Sihtasutuse nõukogu liikme kandidaatidele, nõukogu liikmete arv ja volituste tähtaeg, nõukogu liikme määramine, tagasiastumine ja tagasikutsumine

3.6. Nõukogu on kaheksa (8) kuni üheksa (9) liikmeline. Haridus- ja teadusminister määrab nõukogusse neli (4) kuni viis (5) liiget, kellest ühe (1) liikme valib ta vastavalt seadusele rahandusministri ettepanekust lähtuvalt, ühe (1) liikme vastavalt Eesti Koolijuhtide Ühenduse ettepanekule ning ühe (1) liikme vastavalt Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu ettepanekule. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja AS Eesti Telekom määravad nõukogusse igaüks ühe (1) liikme. Nõukogu liikmete määramisel arvestatakse punktis 3.8 toodud nõudeid nõukogu liikme kandidaadile. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat.
3.7. Nõukogu liikme volitused algavad tema nõukogu liikmeks määramise otsuse jõustumise päevast ja lõpevad nõukogust tagasikutsumise otsuse jõustumise päeval.
3.8. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik, kes ei vasta riigivaraseaduse § 80 lg 1 p 1 ja 2 toodud nõuetele või kelle puhul on tegemist lõigetes 3 – 5 nimetatud isikuga. Samuti ei või nõukogu liikmeks olla sihtasutuste seaduse § 26 lg 2 nimetatud isikud, nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud ega pankrotivõlgnik.
3.9. Asutajal on õigus enda määratav nõukogu liige igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
3.10. Nõukogu liikmel on õigus omal soovil nõukogust tagasi astuda. Nõukogu liige teatab oma soovist tagasi astuda teda nõukogu liikmeks määranud asutajale või määramise ettepaneku teinud isikule ning nõukogu esimehele kirjalikult vähemalt üks  (1) kuu ette. Nõukogu liikme volitused lõpevad punktis 3.7. sätestatud korras.


3. jagu
Nõukogu esimees

3.11. Nõukogu valib enda liikmete hulgast nõukogu esimehe. Nõukogu esimehe valimise koosolek on otsustusvõimeline, kui hääletamisel osaleb vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.
3.12. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud nõukogu liige. Kui nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, on nõukogu esimehe asendajaks vanim nõukogu liige.
3.13. Nõukogu esimees:
3.13.1. korraldab nõukogu tegevust, kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid ning määrab koosolekul arutlusele tulevad küsimused;
3.13.2. esitab nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
3.13.3. sõlmib nõukogu otsuse alusel Sihtasutuse eest ja nimel lepingud juhatuse liikmetega ning esindab Sihtasutust seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud muudel juhtudel;
3.13.4. korraldab vajadusel otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata ning teatab sellisel viisil vastu võetud otsustest kõigile nõukogu liikmetele;
3.13.5. esitab haridus- ja teadusministrile ning rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe (1) kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
3.13.6. esitab haridus- ja teadusministrile ning rahandusministrile nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie (5) tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

4. jagu
Nõukogu koosolek

3.14. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt  neli (4) korda aastas. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse viivitamatult kokku, kui seda nõuab Sihtasutuse nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on Sihtasutuse asukoht, kui nõukogu liikmed ei lepi kokku teisiti.
3.15. Nõukogu korralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmele ette teatama vähemalt seitse (7) kalendripäeva. Nõukogu erakorralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt viis (5) kalendripäeva. Koosoleku kokkukutsumise teade edastatakse posti või e-kirja teel nõukogu liikme määraja teatatud aadressil.

3.16. Nõukogu koosoleku teates tuleb näidata:
3.16.1. koosoleku toimumise aeg ja koht;
3.16.2. koosoleku päevakord;
3.16.3. muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud.

3.17. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohale on kutsutud nõuetekohaselt kõik nõukogu liikmed ja kohale on ilmunud isiklikult üle poole nõukogu liikmetest, kui seadus või käesolev põhikiri ei sätesta teisiti.
3.18. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Nõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed.

5. jagu
Nõukogu otsus

3.19. Nõukogu võtab vastu otsuseid nõukogu koosolekul. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Üldjuhul ei ole nõukogu liikmel õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks, välja arvatud nõukogu liikme isikut puudutavad otsuste hääletamised. Hääletamine on avalik.
3.20. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks nõukogu esimehe või tema poolt asendajaks määratud nõukogu liikme hääl.
3.21. Põhikirja muutmise ning tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamise otsuse tegemiseks on vajalik 2/3 koosseisuline häälteenamus. Sihtasutusele laenu võtmise või kapitalirendi lepingu sõlmimise otsuse võib nõukogu teha ainult ühehäälselt terve koosseisu nõusolekul.
3.22. Nõukogu võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm (3) tööpäeva.
3.23. Koosolekut kokku kutsumata loetakse nõukogu otsus vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult rohkem kui 2/3 nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga pole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Nõukogu esimees korraldab  hääletusprotokolli koostamise, mis peab muuhulgas sisaldama vastuvõetud otsuseid koos hääletustulemustega, näidates nimeliselt ära kõik otsuse poolt hääletanud nõukogu liikmed. Hääletusprotokollile lisatakse nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad. Hääletusprotokolli koopia edastatakse hiljemalt  seitsme (7) kalendripäeva jooksul nõukogu liikmetele.

4. SIHTASUTUSE JUHATUS


1. jagu
Üldsätted

4.1. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab Sihtasutust ning käsutab tema vahendeid põhikirjast tulenevalt ja vastavalt nõukogu poolt antud suunistele.

4.2. Juhatus:
4.2.1. järgib nõukogu seaduslikke korraldusi ning vastutab nõukogu otsuste täitmise eest;
4.2.2. vastutab sihtasutuse arengu ja töö edukuse eest;
4.2.3. sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja annab volikirju;
4.2.4. käsutab sihtasutuse vara ja rahalisi vahendeid;
4.2.5. korraldab sihtasutuse raamatupidamist;
4.2.6. koostab sihtasutuse majandusaasta aruande ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks;
4.2.7. hiljemalt kolme (3) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates esitab ministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia  ning kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest registrile auditeeritud majandusaasta aruande.
Koos aruandega esitatakse nõukogu poolt koostatud ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Sihtasutuse asutajatel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal.
4.2.8. koostab ja esitab igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel;
4.2.9. koostab sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele,  tegevuskava ja mõõdetavad aastased tegevuseesmärgid ning esitab need nõukogule kinnitamiseks vähemalt üks kuu enne majandusaasta algust;
4.2.10.valmistab ette nõukogu koosolekud;
4.2.11. võib teha tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, ainult nõukogu nõusolekul;
4.2.12. peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest;
4.2.13. täidab muid seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid.


2. jagu
Juhatuse liikmed

4.3. Sihtasutuse juhatusel on kuni neli (4) liiget. Juhatuse liikmed määrab ja kutsub tagasi nõukogu ning sõlmib temaga juhatuse liikme lepingu.
4.4. Sihtasutuse juhatuse esimehe määrab nõukogu.
4.5. Juhatuse esimees korraldab ja juhib juhatuse tegevust.
4.6. Juhatuse liikmed määratakse viieks (5) aastaks. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
4.7. Sihtasutuse juhatuse liikmeks ei või olla isik, kes ei vasta riigivaraseaduse § 80 lg 1 p 1 ja 2 toodud nõuetele või kelle puhul on tegemist lõigetes 4 või 5 nimetatud isikuga.
4.8. Juhatuse liige võib üksinda Sihtasutust esindada ja anda volitusi õigustoimingute tegemiseks või Sihtasutuse esindamiseks. Juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks ta on, samuti tehingut, mis annaks alust kahtlustada teda korruptsiooniohtlikes suhetes. Juhatuse liikmete õigust esindada Sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.
4.9. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda. Tagasi astuda sooviv juhatuse liige teatab oma soovist nõukogu esimehele kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva ette.
4.10. Juhatuse liikme tasustamise tingimused ja tasu maksmise korra määrab nõukogu oma otsusega.
4.10.1. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
4.10.2. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmisega. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kahekordset keskmist kuutasu;
4.10.3. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

5. SIHTASUTUSE AUDIITOR, SISEKONTROLL JA SISEAUDIITOR, ERIKONTROLL


5.1. Sihtasutuse audiitorite arvu ja audiitori(d) nimetab nõukogu, kes määrab ka audiitori(te) tasustamise korra. Nõukogul on õigus audiitor(id) igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
5.2. Audiitori võib nimetada kaheks aastaks. Audiitori nimetamiseks on vajalik audiitori nõusolek.
5.3. Sihtasutuse juhatus tagab sisekontrollisüsteemi töö.
5.4. Sihtasutus moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega.
5.5. Nõukogul on õigus ja seaduses sätestatud juhtudel kohustus moodustada Sihtasutuse juurde auditikomitee, mis on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise ning täitmise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee moodustamisel ja selle tegevuse korraldamisel lähtutakse audiitortegevuse seadusest ja selle alusel antud aktidest.
5.6. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

6. SIHTASUTUSE VARA


6.1. Sihtasutus on oma vara omanik. Sihtasutuse vara kasutatakse Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus seadusega ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
6.2. Sihtasutusel ei ole õigust anda laenu.
6.3. Sihtasutuse vara moodustub:
6.3.1 asutamislepingu alusel sihtasutusele üle antud varast;
6.3.2 sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, toetustest ja muudest kolmandate isikute eraldatud vahenditest;
6.3.3 vahenditest, mis laekuvad Sihtasutusele sõlmitud lepingute täitmisest või muul viisil Sihtasutuse tegevuse käigus;
6.3.4 muudest laekumistest.
6.4. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatu kohaselt.

7. PÕHIKIRJA MUUTMINE


7.1. Põhikirja muutmise õigus on nõukogul. Põhikirja võib muuta muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja silmas pidades sihtasutuse eesmärki.

8. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE


8.1. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel või asutajate ühehäälse otsuse alusel, kui selleks on antud riigi nõusolek.
8.2. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi või jaguneb üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega.
8.3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud Sihtasutuse vara antakse üle Eesti Vabariigile.

Põhikiri on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 2000. a korraldusega nr 203-k ning kinnitatud Sihtasutuse asutamisotsusega 29. märtsil 2000. a. Põhikirja on muudetud asutajate otsusega nr 1-4/06-1 12. aprillil 2006. a, nõukogu otsusega nr 1-3/10-02 14. juunil 2010. a, nõukogu otsusega nr 1-3/11-01 28. jaanuaril 2011. a, nõukogu otsusega nr 1-3/11-05 31. augustil 2011.a, nõukogu otsusega nr 1-3/13-03 28. veebruaril 2013. A ja nõukogu otsusega nr 1-3/2-14  27. märts 2014.a.