Stipendiumid ei sõltu üksnes riigi panusest.

18. märts 2014

Kuidas õpingute ajal majanduslikult hakkama saada, on tudengite jaoks olnud elupõline küsimus. Kodust saadetud kott kartuleid võib õppuri näljahädast praegugi päästa, aga pigem eelistab tudeng täna õpingute kõrvalt tööle minna.

Aasta alguses ilmunud rahvusvahelise üliõpilaste eluolu uuringu Eurostudent V Eesti andmed näitasid, et 220 euroga kuus, mis on praegu tudengi vajaduspõhise toetuse ülempiir, ei saa keskmine bakalaureusetudeng hakkama. Ka magistri- ja doktoriõppes on kulud suuremad kui riigi poolt ette nähtud toetused.

Otsi stipendiumi ja sa leiad!

Siiski pole tööleminek tudengi ainus väljapääs. Alati tasub vaadata, missuguseid stipendiume pakub erasektor või ka era- ja riigisektor koostöös. IT Akadeemia (Eesti riigi, ülikoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostööprogramm) stipendiumid on mõeldud Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli informaatika eriala bakalaureuseõppe tudengitele ning tarkvaraarenduse, küberkaitse, informaatika ja arvutisüsteemide magistriõppe tudengitele.

IT Akadeemia stipendiumifond on abiks

IT Akadeemia koostööprogrammi (ITA) tegevust juhib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). „IT Akadeemia eraldab ülikoolidele stipendiumid, mida me maksame kümme kuud aastas, et toetada tudengite keskendumist õppetööle ning ülikooli lõpetamist nominaalajaga,“ selgitas HITSA turundus- ja kommunikatsioonijuht Raili Somelar. „Euroopa Innovatsiooniakadeemia (EIA) stipendium (välisõppe toetus) laieneb Tallinna ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Tartu ülikooli ja IT Kolledži IT-erialadele. Välisõppejõudude kaasamine, mida IT Akadeemia toetab, ei ole tudengite jaoks küll rahas mõõdetav tulu, kuid see tõstab kindlasti õppe kvaliteeti ning toob Eesti ülikoolidesse lisakompetentsi.“

IT Akadeemia koordineerib ka LHV panga stipendiumi ja Skype´i stipendiumi väljaandmist. LHV stipendium toetab ühe pangandusalase bakalaureusetöö valmimist, Skype toetab erinevate stipendiumitega IT-tudengite bakalaureuse- ja magistriõpinguid just selle eesmärgiga, et noor saaks keskenduda õppimisele.

„Stipendiume jagame õppeaastapõhiselt: iga neljas tudeng saab stippi! Väärtustame väga, et tudengil on motivatsioon hästi õppida,“ selgitas Raili Somelar stipendiumijagamise põhimõtteid. „Samas on Skype´i stipendiumid mõeldud ka sellistele tudengitele, kelle õppeedukus ei ole 5+, kuid kes on säravalt silmapaistvad praktiliste kogemuste vallas ja õpitu rakendamises.“

Skype´i stipendium võimaldas 100% õpingutele keskenduda

Tartu ülikooli tarkvaratehnika eriala magistriõppe esimese kursuse tudeng Kristiina Rahkemakandideeris Skype´i ja IT Akadeemia stipendiumile eelmisel sügisel. „Taotlusprotsess ei olnud väga keeruline. Vaja oli CV-d, motivatsioonikirja, hinnetelehte ja soovituskirja. Parimad kandidaadid kutsuti Tallinnasse intervjuule,“ meenutas Kristiina Rahkema.

Kristiina käis õpingute kõrvalt tööl nagu paljud tudengid. „Mina läksin tööle tarkvaraarendajana ennekõike kogemuste pärast, kuid loomulikult oli ka palk vajalik. Kuna hetkel on mul plaanis lõpetada nominaalajaga kaks magistrikraadi, tarkvaratehnika ja matemaatika erialal, siis tundsin, et kõik korraga on siiski liiga palju. Tänu stipendiumile sain loobuda tööst ja keskenduda õpingutele. Hetkel töötan vaid ülikoolis õppeassistendina aines Algebra I, see töö on kõvasti väiksema koormusega, kuid annab ülikoolis õpetamise kogemust,“ rääkis Kristiina. „Usun, et kui jõudu jätkub, siis võib tudeng tööl käia, kindlasti on kogemusest hiljem kasu. Kuid kui töö hakkab koolis käimist segama, siis tuleb kindlasti õpingutele keskenduda.“

Selle kohta, kui agarad on tudengid stipendiume taotlema, arvas Kristiina, et paljud eeldavad suurt konkurentsi. „Sellepärast ei katsetatagi. Samas ei ole ju midagi kaotada, katsetada tuleks ikka,“ julgustas Kristiina Rahkema.

Tugev haridussüsteem tähendab välisinvestorite huvi

Skype´i Eesti üksuse juhi Andrus Järgi sõnul on Skype’i ja IT Akadeemia koostöö lähtunud veendumusest, et tähtis on kasvatada IKT-õppe atraktiivsust, taset ja lõpetamise edukust. „Samuti on tähtis, et tööjõuturule lisanduks rohkem ja parema kvalifikatsiooniga spetsialiste. Kindlasti püüame leida ka tulevikus võimalusi, et seda ühel või teisel moel soodustada. Muuhulgas töötame Skype’is aktiivselt selle nimel, et kaasata tulevasi ülikoolilõpetajaid Skype’i tegemistesse praktikakohtade või esimese töökoha pakkumise näol,“ ütles Andrus Järg.

Kui edukas ettevõte toetab tudengite õppimist, siis esmamõte ongi, et kindlustatakse end tulevase tööjõuga. Andrus Järg kinnitas, et asja nähakse laiemalt: „IT-õppe toetamine ei ole kindlasti asi, mida teeme vaid Skype’i ja Microsofti personaliosakonna rõõmustamiseks. Mida tugevam on haridussüsteem, mis tagab rohkem ja pädevamaid inimesi Eestis ja kogu siinses regioonis, seda suurem on välisinvestorite huvi Eesti ettevõtete vastu ja seda suuremad on võimalused Skype’i-taoliste edulugude esilekerkimiseks. Meie regiooni tuntakse juba sihikindlate, töökate, eesmärgile suunatud ja lojaalsete töötajate poolest. Tahame soodustada seda, et kõiki neid eeldusi maksimaalselt ära kasutataks ja Põhjamaade-Baltikumi positsioon innovatsioonikeskusena üha tugevneks.

Skype’i stipendiaatide valikul võtame arvesse kandidaadi motivatsiooni, varasemat hariduskäiku, senist tegevust IKT-valdkonnas ja tulevikuvisiooni. Meie jaoks on oluline, et inimene oskaks vaadata IT-valdkonda ja maailma laiemalt ning anda endale aru, mida ta saavutada tahab.“

Ettevõtted saavad noorte õpinguid toetada mitmel viisil. Foto: Stina Kase.

Toetada saavad ka väikesed ettevõtted

Andrus Järg julgustas, et ka väikestel ettevõtetel on võimalusi tudengite õpimotivatsiooni tõsta. „Rahaliselt panustamine pole ainus võimalus. Vähemalt sama oluline on käia tudengitele esinemas, pakkuda neile praktikavõimalust või tutvustada IT-ettevõtete igapäeva. See on jõukohane ka väikestele ettevõtetele,“ ütles Andrus Järg. 

„Praktiseerimisvõimalused on aasta-aastalt paranemas: ettevõtjates on näha tarkust tulevikku investeerida,“ ütles ka HITSA turundusjuht Raili Somelar. „Kui IT-valdkond vajab tuhandeid uusi töötajaid, siis neid on põhiliselt võimalik kasvatada ainult noortest, väike abi lisandub välistööjõust, veel väiksem osa ümberõppijatest. Tänaseks on meie tegemistele õla alla pannud mitmed Eesti ettevõtjad, kes sel kevadel kaasavad noori töövarjupäevale: lisaks Skype´ile veel näiteks Nortal, Elisa. Meil on ainult hea meel, kui IT Akadeemia koostööprogrammiga liituks uusi ettevõtjaid.“


Artikkel ilmus portaalis Koolielu 17.03.2014

Teksti autor: Madli Leikop

Lisa kommentaar

Email again: