Sünkroonne suhtlemine

Kokkuvõte veebiseminarist

Sünkroonne suhtlemine on koolide jaoks praegu üks suuremaid probleeme. Ülesandeid eKooli panna on lihtne, aga kuidas luua sünkroonne suhtlemine õpetajate ja õpilaste vahel?

Sünkroonne ja asünkroonne suhtlemine. Plussid ja miinused

Sünkroonne suhtlemine on samaaegne suhtlemine. Sünkroonset suhtlust saab korraldada videokõnena või mõnes vestlusruumis. Näiteks veebiseminaril esineja räägib korraga kõigile ja kõik saavad samal ajal ka küsida. 

Asünkroonne suhtlus on näiteks e-kirja saatmine. See võib õpetajale lihtne tunduda, aga mõelge olukorrale, kus iga õpilane saadab teile e-kirja oma küsimusega ja õpetaja peab igale kirjale vastama eraldi! 

  • Sünkroonne suhtlemine võimaldab kiirelt teha muudatusi (näiteks muuta ülesannet), aga valmis tuleb olla ka tehnilisteks probleemideks, eriti videokõne puhul. Teiseks võib chat ehk arvamuste vahetus-jutajamine minna nii intensiivseks, et õpetajal üksi on seda raske hallata. 
  • Võtke endale sünkroonse suhtluse ajaks abilisi! Võite ka mõne õpilase tõsta selleks ajaks korrapidaja rolli, kes aitab teil vestlust jälgida.
  • Asünkroonne suhtlemine on tehniliselt lihtsam, aga palju ajamahukam, kontroll õpilaste üle on väiksem ja ülevaadet toimuvast on raskem saada.

Vestlused reaalajas. Vestluskeskkonnad

  • Paljudes keskkondades on olemas vestlusvõimalus. Enamasti on selleks vajalik konto. Lähtuge sellest, mis õpilastel on olemas; mis vanuses nad on ja kus nad tegelikult hakkama saavad. 
  • Leppige vestluskanal varakult kokku. NB! Paljudes vestluskeskkondades on vanusepiirang. Ärge unustage sel juhul lapsevanemalt konto loomiseks luba küsida! Mugav on viia vestlus läbi samas keskkonnas, kus on ka ülesanne.
  • Soovitav ongi esimeses tunnis mitte kohe alustada õppimist, vaid kõik sellised asjad õpilastega läbi rääkida ja läbi proovida. 
  • Kui on võimalik, võiks õpetaja kasutada mitut seadet, st ainult ühe ekraaniga on sünkroonsel suhtlemisel raske toime tulla.
  • Andke endale aega, kõik ei peagi kohe välja tulema, alustage väikeste sammudega! Kasutage julgelt õpilaste abi ja kolleegide abi ning kogemusi!

Mõned keskkonnad näiteks

  • Gmail chat. Vajab kontot, vanuseline piirang. Aga kui koolil (klassil) on õpilastele kontod tehtud, siis on seda hea kasutada.
  • Backchannel chat. Ei vaja kontode loomist. Videojuhendi leiab samast keskkonna kodulehelt. Sobib kasutamiseks algklassidele või koolidele, kus lastel ei ole e-posti kontosid. Tavaliselt selliste chatiruumide tasuta kasutamisperiood pole väga pikk, aga nädal-paar ikka. Backchannel chatil on kasutusaeg kolm kuud. NB! Vestlus ei säili, selline viis sobib vaid jooksvalt abi küsimiseks.
  • Google Drive´i dokument, chattimine küsin-vastan vormis.

Õpetajad, ärge laske end n-ö üle kasutada! Leppige kokku ajad, mil te olete chatis kättesaadav. Täpselt nagu tunnis! Distantsõpe ei tähenda, et õpetaja juhendab õpilast 24 tundi ööpäevas.

Mida jälgida vestlusruumides?

  • Alguses leppige kokku reeglid. Vestlus on viisakas!
  • Õpetaja on vestlusruumis ainult kokku lepitud ajal.
  • Vestlusruumis räägitakse õppetööst.
  • Õpilased saab kaasata vastama.
  • ÕPETAJA VÕIKS VESTLUSES KASUTADA SUURTÄHTI, et muust vestlusest eristuda.  

Videokõned

Paljud vestluskeskkonnad pakuvad ka videokõne võimalusi. Videokõnet on keeruline teha, kui on palju osalejaid. Kokkulepet vajab, kuidas antakse märku soovist rääkida. Oluline on tehniline varustus (veebikaamera, mikrofon).

Mõned näited keskkondadest

  • Google Hangouts. Vestlusesse mahub kuni 25 osalejat.
  • Google Meet. See on GSuite rakendus. Võimaldab rohkem osalejaid.
  • Zoom. Tasuta rakendus lubab kuni 40 minutit ja kuni 100 osalejat. Õpetaja saab selles keskkonnas vestlust rohkem administreerida.

Mida jälgida videokõnes?

  • Väga paljude osalejatega on vaja moderaatorit ja tuleb kokku leppida kindlad reeglid. Moderaator võib olla ka mõni õpilane!
  • Võib tekkida tehnilisi probleeme.
  • Pigem kasutage videokõnet väikese rühmaga ja valige väga teemat, mida videokõnes edastate-õpetate. Pigem lihtsamad teemad!