Gümnaasiumi informaatika ainekava: digilahenduse arendusprojekt


Digilahenduse arendusprojekt ehk DigiTaru on 35-tunnine kursus, mille käigus sooritatakse 3-5 õpilasega rühmas praktilisi ülesandeid, matkides professionaalsete tarkvara-arendustiimide tööd:

  • probleemi sõnastamine
  • lähteülesande koostamine
  • projekti meeskonna moodustamine
  • projekti lähteanalüüs ja tegevuskava koostamine
  • projekti arendustsüklite teostamine
  • tulemi testimine ja esitlemine

MEESKOND

Projektimeeskonna moodustavad 3-5 õpilast, kes on eelnevalt läbinud erinevad informaatika valikkursused või omandanud vajalikud teadmised mujalt.

Meeskonna võivad moodustada näiteks
  • 1-2 programmeerijat, kes läbisid eelnevalt kaks valikkursust "Programmeerimine" ja "Tarkvaraarendus" 
  • disainer/analüütik, kes läbis valikkursused "Kasutajakeskne disain ja prototüüpimine" ja "Tarkvara analüüs ja testimine" 
  • projektijuht, kes läbis valikkursuse "Digiteenused"








Samas on võimalik neid rolle meeskonnaliikmete vahel ka teisiti jagada. Näiteks võib projektijuht olla ka analüütiku rollis ja üks programmeerijatest täita testija rolli. See arendusprojekt on saanud DigiTaru koodnime just seetõttu, et sarnaselt mesilastaruga töötavad erineva ettevalmistusega õpilased siin vägagi erinevates rollides ühise eesmärgi nimel nagu on tavaks ka mesilastel mesilastarus. On oluline, et iga meeskonnaliige saaks võimaluse rakendada projekti teostamisel neid teadmisi ja oskusi, mida ta eelnevalt omandanud on. Näiteks disainer võtab endale vastutuse persoonade ja stsenaariumide koostamise ning esmaste paberprototüüpide loomise eest, testija aga asub nende põhjal kohe koostama testilugusid - samal ajal kui programmeerija kirjutab koodi.


MENTORID

Igal DigiTaru projektimeeskonnal peaks olema koolipoolne juhendaja, kes erandjuhul võib olla ka mõni IT-pädevustega abiturient. Koolipoolne juhendaja hoolitseb kavandatud ajagraafikust kinni pidamisest meeskonna poolt, ruumide, arvutite, serveriruumi ja muude koolipoolsete ressursside tagamise eest.

Lisaks kooli juhendajale võiks igal tiimil olla ka oma mentor ettevõtlusmaailmast, soovitavalt IT-ettevõttest. Mentor nõustab meeskonda peamiselt veebi vahendusel, aga vähemalt ühe korra võiksid tiimiliikmed käia mentori ettevõttes tutvuma tarkvara arendusprotsessi ja -meeskondadega nö "päriselus". Selles osas teeb HITSA koostööd Eesti IT-ettevõtetega.


DIGILAHENDUS

Digilahenduse arendusprojekti eesmärgiks on õppida looma meeskonnana koostöös erineva tausta ja oskustega kaasõpilastega tarkvara või riistvara lahenduse prototüüpi, mis lahendab konkreetse sihtrühma teatud praktilist probleemi või vajadust. Arenduse väljund ei pea tingimata olema arvuti- või nutitarkvara, see võib olla ka multimeedia (sh AR, VR, XR), 3D-modelleerimise, küberkaitse, robootika, mehhatroonika või asjade interneti tehnoloogial põhinev lahendus. Prototüüp võib olla nii koodiga kui ilma, koodita prototüüp luuakse veebipõhise prototüüpimisteenuse abil.

Oluline on, et arendataval digilahendusel oleks olemas konkreetne sihtrühm, kelle probleemile loodav prototüüp võib lahenduse pakkuda. Analüüsifaasis tuleks selle sihtrühma esindajatega kohtuda ja neid intervjueerida.

Näited

MEESKONNATÖÖ

Projektimeeskonna kohtumisi võiks korraldada vähemalt kord nädalas. Need kokkusaamised ei pea tingimata koolis toimuma. Iga kohtumise järel tuleks koostada väike memo (nt blogipostituse vormis), et mentorid saaksid protsessil silma peal hoida.

Meeskonnaliikmete virtuaalseks koostööplatvormiks soovitame kasutada näiteks Trello või Asana platvormi.


PROJEKTIDE ESITLUS

Valikkursus lõppeb loodud lahenduste esitlusega, mis on vajadusel ühildatud ka uurimistöö kaitsmisega. Soovitame selle esitluse läbi viia pitch'ide vormis, nagu on kirjeldatud valikkursuse "Kasutajakeskne disain ja prototüüpimine" viimases peatükis. Eeskujuks soovitame nii õpilastel kui õpetajatel vaadata piloteerimisel osalenud õpilastiimide esinemisi HITSA "Võrgustik võrgutab" seminaril.

Igal kevadel plaanime korraldada lõpuürituse, kus valime välja kõige paremini õnnestunud digilahenduse arendusprojektid.